Viktor Eduard Kingissepp sündis 1888 Saaremal Kaarma-Suure vallas taluperre. 1905. aasta revolutsiooni ajal oli just tema Kuressaare poeglaste gümnaasiumis algatanud õpilasstreigi. 1906 lõpetas ta kooli ja läks Peterburgi loodusteadusi õppima. Vene Sotsiaaldemokraatliku Töölispartei nõudel läks ta 1910 Moskvasse ja õppis seal germaani-romaani keeleteaduskonnas, hiljem õigusteaduskonnas. Alles peale veebruarirevolutsiooni 1917 sai ta õigusteaduste kandidaadiks. Esimese maailmasõja alguses saatis salapolitsei Kingisseppa kahtlase käitumise tõttu asumisele Kaasani ja hiljem Tveri.
1916 mobiliseeriti Kingissepp sõjaväkke ja ta saadeti Kaukaasia rindele. 1917 juulis saabus Kingissepp tagasi Eestisse ja võttis siin peale oktoobripööret võimu. Kingissepp näitas üles ka enamlase kohta üllatavat leebust, kui väidetavalt päästis märatsevate punaväelaste käest Jüri Vilmsi ning asendas Jaan ja Aleksander Tõnissonile määratud surmanuhtlused maalt väljasaatmisega. Sakslaste saabumisega lahkus ta eestist koos teiste enamlastega.
1918 läks Kingissepp tagasi Venemaale, kus temast sai Tšekaa liige. Temast sai üks kõrgematest Venema revolutsiooniaegsetest kohtumõistjatest. Peale Saksa okupatsiooni lõppu naases Kingissepp Eestisse. Ta pidas Eesti iseseisvumist veaks. Sai põrandaaluse liikumise juhiks. 1921-22 sai Kingisseppast tagaotsituim kommunist Eestis. 1922 ta arreteeriti ja hiljem lasti maha. Samal aastal nimetati Jamburgi linn Venemaal ümber Kingissepaks.
 |
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar