Peale kooli asus kontoriametnikuna tööle Peterburgi ja seejärel hakkas 1905. aastal Toilas koolmeistriks. Ta tegutses kohalikus haridus- ja karskusseltsis ning juhatas näiteringi ja laulukoori. 1907. aastal läks Peterburgi õigusteadust õppima, kuid juba 1911. aastal heideti ülikoolist välja revolutsioonilise tegevuse tõttu. 1912. aastal lõpetas ta selle eksternina ja asus tööle Narva advokaadiabina. Samal ajal osales ta Eestis töölisliikumistel ja ühines Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Töölisparteiga.
Anvelt asutas koos Johannes Käsperti ja Villem Bukiga vasakpoolse ajalehe Kiir. Hiljem tegutses ta ka kirjanikuna ja kasutas pseudonüüme Eessaare Aadu ja K. Maatamees.
Esimese maailmasõja ajal tegi Anvelt Narvas põrandaalust parteitööd. 1917. aasta Veebruarirevolutsiooni järel oli ta lühikest aega Narva Tööliste ja Soldatite Nõukogu esimees, seejärel tuli aga Tallinna, kus andis välja taas ajalehte "Kiir". Samal aastal valiti Anvelt Nõukogude Üle-Venemaalise Kesktäitevkomitee ja Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee liikmeks. Ta võttis aktiivselt osa Oktoobrirevolutsioonist Eestis ja Tallina Komitee ning Põhja-Balti Komitee liige.
Saksa okupatsiooni ajal põgenes Anvelt Petrogradi ja teenis Vene kodusõja ajal suurtükiväes. 29. novembril 1918 vallutati punaväelaste poolt Narva ja seal seati sisse Eesti Töörahva Kommuun, mille juhiks sai Jaan Anvelt. 1919 saadeti kommuun laiali ja peale seda oli ta sõjaväekomissar.
 |
| Jaan Anvelt 1925 |
1924. aastal detsembris juhtis Anvelt relvastatud riigipööret Eestis, kuid kuna katse ebaõnnestus pidi ta Eestist 1925.aastal põgenema. Peale seda tegeles ta parteitööga Venemaal, kuid 1937. aastal esitati talle süüdistus reetmises ja 12. detsembril 1937 ta hukati.
Jaan Anvelt oli abielus kolmel korral ja tal oli poeg Jaan Anvelt (11.mai 1936- 3.november 2001)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar