Rahvuslik liikumine
20. saj. alguses olid Eestis levinud erinevad seltsid. Näiteks tekkisid karskus-, ja spordi seltsid, mis aitasid kaasa rahvuskultuuri edendamisele. Rahvusliku liikumise laienedes tekkisid liikumises erimeelsused. Liikumine jagunes liberaalseks rahvusluseks(ehk mõõdukas ja radikaalne rahvuslus) ning sotsialism (rahvuslik ja rahvusvaheline).
Tarus tegutsevate liberaalide üheks juhiks oli Postimehe toimetaja Jaan Tõnisson. Tõnisson võitles baltisakslaste ülemvõimu vastu ja edendas Postimehe kaudu eestlaste rahvuslikku eneseteadvust. Samuti koondas Tõnisson endaga mitmeid teisi haritlasi: Villem Reiman, Oskar Kallas, Karl August Hindrey, Peeter Põld jt.). Tõnissoni toimetatud ajaleht Postimees edastas ka politiilisi vaateid nõudes eestlaste õiguslikku võrdsustamist baltisakslastega.
1901. aastal hakkas ilmuma Tallinnas Postimehe võistleja päevaleht Teataja, mille asutaja oli Konstantin Päts. Teataja seadis sihiks eestlaste majandusliku olukorra parandamise, mille saavutamiseks tuli baltisakslased nii majandusest kui ka poliitikast kõrvale tõrjuda. Teataja lõi liite ka Venemaa demokraatidega ja kasutas ära Venemaal toimuvaid reforme. 1904. sai K. Pätsist Tallinna abilinnapea, ning ta tõrjus eesti-vene valimisblokk välja sakslased linnavolikogust.
Kultuur 20.saj alguses
1900 asutati Eestis esimene kutseline sümfooniaorkester Aleksander Läte poolt.
1901 salvestati plaadile esimene eestikeelne laul Peterburis.
1909 asutati Tartus Jakob Hurda mälestuseks Eesti Rahva Muuseum. Sajandi alguses avati Vanemuise ja Estonia teatrihooned.
Vanemuise tearihoone |
1905 asutati kirjanduslik rühmitus Noor-Eesti. Sinna kuulusid Gustav Suits, Friedebert Tuglas, Johannes Aavik.
1906 avati Tartu Tütarlaste Gümnaasium, mis oli esimene eestikeelne gümnaasium Eestis.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar