Jaan Tõnisson

Jaan Tõnisson sündis 1868 Viljandi lähedal Tänassilma talus. Kodus valitses vennastekoguduse vaim. Peale Tusti külakoolis õppimist sooritas Tallinna Gümnaasiumis küpsuseksamid. 1888 asus õppima Tartu Ülikooli õigusteaduskonda ja õpingud lõpetas 1892. 1894 läks tööle Venemaale Orjoli. Edasine karjäär teda aga ei paelunud ning ta tuli 1896 Eestisse.

1896 ostis kultuurirühmitus eesotsas Oskar Kallase ja Karl Koppeliga Villem Reimani algatusel Karl August Hermannilt “Postimehe”. Peatoimetajaks määrati Reimani soovitusel Tõnisson. 1898 tekkis Tõnissonil vaen Ado Grenzsteiniga, kelle ajaleht “Olevik” manitsest eestlasi kohanema venestuspoliitikaga. 1905. aasta revolutsiooni ajal vastandus ta radikaalsetele seisukohtadele. 1906 valiti Tõnisson Liivimalt esimese riigiduuma esindajaks, mis küll saadeti üpriski kiirelt laiali. Tõnisson pidi seetõttu veetma 1908 kolm kuud vangis. Hiljem tegeles hariduse edendamisega. 1915. aastal rajas Tõnisson Tartus ka Ajutise Põhja-Balti Komitee, mille ametlikuks eesmärgiks oli Liivimaa sõjapõgenike abistamine, ent mis tegeles ka rahvusliku liikumise juhtimisega. 1917 oli Tõnisson tihedalt seotud eesti autonoomsuse loomisega ja oli Eesti Maapäeva liige.

1917. aasta lõpus ja 1918. aasta alguses viibis Tõnisson välismaal. Ta asus kiiresti organiseerima Eesti välissaadikute võrku ning oli 1918. aasta sügiseni Eesti välisdelegatsiooni juht. Mõnevõrra see tal ka õnnestus: Eesti valitsust nõustusid märtsis de facto tunnustama nii Prantsusmaa kui ka Suurbritannia, mais 1918 ka Itaalia.Eesti Ajutise Valitsuse portfellita ministri ametikoht tagas talle ka nendes riikides mõningase autoriteedi.

1919. aasta algul osales Tõnisson Eesti Asutava Kogu valimistel, kus tema juhtiud Eesti Rahvaerakond jäi valimistulemuselt kolmandaks. Esialgu jäi ta opositsiooni, kuid sama aasta sügisel moodustas Tõnisson koalitsioonis vasakerakondadega oma esimese valitsuse, mis juhtis riiki kuni 1920. aasta juulini. Tõnisson kandideeris aga edukalt Riigikokku ning oli selle I-V koosseisu liige, aastatel 1923-1925 ja 1932-1933 ka parlamendi esimees.

Ta tegutses Eesti Wabariigis poliitikuna kõrge eani, pidades viimase poliitilise lahingu üle 70-aastasena, kuid 1940 ta arreteeriti.

Jaan Tõnisson