Konstantin Päts sündis 23. veebruaril 1874. aastal Pärnumaal Tahkuranna vallas. Ta oli Eesti riigitegelane, Eesti vabariigi esimene president ning elukutselt jurist. Tal oli neli venda ja üks õde ning ta oli õigeusklik.
Pätsi haridustee sai alguse Tahkuranna apostliku õigeusu kihelkonnakoolist, jätkudes seejärel Raeküla Nikolai koolis ning Riia Vaimulikus Seminaris. 1894–1898 aastatel õppis ta Tartu ülikooli õigusteaduskonnas, mille lõpetas Rooma õiguse teemal. Sellele järgnes aastane teenistus Pihkvas 96. Omski jalaväepolgus, kust ta lahkus lipniku aukraadiga.
1900. aastal asus Päts tööle Tallinnas advokaat Jaan Poska abilisena. 1901–1905 andis Päts välja ja toimetas ajalehte Teataja. 1904. aasta Tallinna linnavolikogu valimisteks organiseeris ta eesti-vene valimisliidu, mis võitis valimistel baltisakslaste ees. Päts valiti 8. veebruaril 1905 Tallinna linnanõunikuks ja 19. aprillil sai Pätsist Tallinna linnapea abi, sama aasta 2. detsembrist ka linnapea kohusetäitja.
 |
| Konstantin Päts |
1933. aasta 21. oktoobril valiti ta üleminekuvalitsuse riigivanemaks ja 24. jaanuaril sai temast peaminister. Ta oli riigivanema ülesannetes Peaminister, Riigihoidja ja alates 24. aprillist EV president. Seda perioodi nimetavad tema vastased "vaikivaks ajastuks". Ta algatas riigireformi, uue presidentaalse põhiseaduse vastuvõtmise ja ühiskonna ümberkorraldamise kohalike ja kutsealaste omavalitsuste võrgustiku alusel.
Konstantin Päts vahistati 30. juulil 1940. aastal oma Kloostrimetsa talus ja saadeti administratiivasumisele koos perega Nõukogude Liitu. Kuni 26. juunini 1941 oli ta koos perekonnaga Baškiirias, Ufaas vabakäiguvang, pärast seda 1942. aasta lõpus Kirovis, riikliku julgeolekuvalitsuse vanglas. Ta viibis Doktor Litvinovi nimelises Kalinini Psühhoneuroloogiahaiglas 1. jaanuarist 1955. aastast kuni 18. jaanuarini 1956, mil ta seal ka suri.
 |
| Konstantin Päts NKVD vanglas |
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar